Puidulõige
Puidulõike ajaloost.
Puidulõige või puunikerdamine on põhimõtteliselt sama pika ajalooga kui inimene. On ju inimene aegade algusest puitu kasutanud. See oli üks esimesi materjale, mida inimene kasutada sai ning sellega seoses ka kaunistas näiteks oma tööriistu.
Egiptuse puidulõige. Egiptlasi peetakse vanimateks mööbliloojateks. Nad olid põhimõtteliselt esimesed, kes kasutasid mööbli valmistamisel erinevaid puidutöötlemise meetodeid ja kaunistasid mööblit. Egiptlaste loodud on ka sellised puidutööriistad nagu puur, saag, peitel (nikerdus- või puulõikepeitel), kirves ja nõgus kirves ( ehk künakirves). Iidset Egiptuse mööblistiili iseloomustavad teatud geomeetrilised elemendid, taimed, inimeste ja loomade figuurid. Põhiliste puitudena kasutati seedrit ja oliivipuud. Egiptuse mööblivalmistamine oli algeline ja aeglane, kuna tööriistu oli vähe ja need olid lihtsad. Puitühenduste tegemiseks kasutati palmikiudu, naelu, naharibasid ja nööre.
Kreeka puidulõike stiil. Tuntud kui Kreeka tsivilisatsioon, mis jääb ajavahemikku 400-600eKr., on loonud surematu arhidektuuri ja skulptuuri ning sellel on otsene mõju mööblile. Kuna Vana-Kreeka tsivilisatsiooni puidust mööbliesemed pole väga hästi säilinud, siis on tänapäeval mõnede hoonete kiviskulptuurid, laevade kujundused ja mõned nendest aegadest allesjäänud marmorist mööbliesemed väga väärtuslikud, et mõista Antiik-Kreeka mööblikaunistusi, puitnikerdusi ja puidulõiget. Kaunistuste ja puidulõigete stiil oli massiivne ja raske, võib-olla isegi mõnede Egiptuse mõjutustega. Töövõtted olid juba paranenud, kuna puutööriistad olid paremaks muutunud. Enimkasutatud puiduliigid olid oliivipuu, eebenipuu ja pähklipuu. Viimistlemiseks kasutati värvi ja poleerimist.
Rooma puidulõike stiil. Rooma kunst on välja arenenud IV saj.eKr. kuni IV sajandini pKr. Antiik-Roomas ja saanud mõjutusi ka Antiik-Kreeka kunstist. Materjalide töötlemisel oli Antiik-Kreekaga võrreldes suurem edasiminek. See tähendas suuremaid võimalusi mööbli disainimisel. Lisaks puidule kasutasid roomlased mööbli tegemisel marmorit ja pronksi. Roomlaste jaoks oli mööblil juba suurem tähtsus. Oluline oli mugavus ja väärikam välimus. Roomlased hakkasid ka kasutama mööblis juba treitud detaile. Tuntumad puidulõike kaunistused, mis on Antiik-Roomast pärit, on akantuse leht, rosetid, kaared, nikerdatud konsoolid, erinevad lehestikud, hirvejalg, sfinks, kotkas, viinamarjad lehtedega jne.
Bütsantsi puidulõige. See stiil on kujunenud Ida Rooma keisririigis (Bütsantsis), mis kestab ligi 1000 aastat. Stiil levib ka Aasias, Itaalias, Venemaal ja Balkanil. Seda stiili iseloomustavad religioossed stseenid, mis olid ka mõjutatud Egiptuse kunstist ning Kreeka ja Rooma stiilidest. Rooma puidulõike stiil on saanud palju mõjutusi just Bütsantsi puidulõikest. Bütsantsi mööbel oli raske ja massiivne, sirgjoonte ja suurte pindadega. Kuna bütsantsi stiil oli välja kujundtud kristliku usu mõjul, siis oli mööbli kuju ja otstarve ka enamasti ka sellesuunaline. Valdav enamus mööblit oli mõeldud puhkamiseks ja ametlikuks usuliseks kasutamiseks.
Islami puidulõige. Selle stiili mööblit iseloomustas nõrgem konstruktsioon. Olulisem oli selle stiili jaoks ilus ja tasakaalustatud disain ning et näeks väärtuslik ja hinnaline välja. Mööblis oli palju ehituses kasutatavaid arhidektuurilisi elemente näiteks sambaid. Mööblis kasutati palju ka vase ja elevandiluu inkrusteeringuid. Puhkemööbel oli hästi madal, sest Islami maades kasutati palju vaipu.
Gooti periood puidulõikes (12.-15,saj.) Selle ajastu lõpupoole jõudis puidulõige oma kulminatsiooni. Varajase gooti perioodi kunstnikke inspireeris puidulõigete tegemisel loodus. Gooti stiilis puidulõige oli haripunktis 15. sajandil. Gooti perioodil, eriti perioodi lõpus, oli kirikutes ja katedraalides palju puidulõigetega kaunistusi mööblis ja sisustuses. Gooti stiilis puidulõiked olid enamasti värvitud.
Renessaansiaegne puidulõige. Nagu kreeklased ja roomlased kasutasid ka itaallased marmorit ja pronksi. Samas on sadade renessaansteoste hulgas, mis on laiali üle kogu maailma ning ka Itaalias säilinud tööde hulgas on säilinud puitnikerdusi. Üks kuulsamaid on Firenzes asuv, Donatello loodud Maarja-Magdaleena. Vähem tuntud on üks tema varajasemid töid – Maarja-Magdaleena ristilöömine, mis oli algselt värvitud erksate värvidega. Veel üks Donatello puunikerdustest on kolossaalne puust hobune Paduvas. Itaalia kirikud ja katedraalid kasutavad sisustamiseks rohkem marmorit kui puitu, kuid neis leidub ikkagi ka palju puidulõigetega sisustusi.
17-18 saj.
Kuna renesaansi mõju ja jõud oli Itaalias maha käinud, tekkis peale viiekümne aasta möödumist uus stiil, mida nimetati barokiks, mis tegi Itaaliast jälle suure mõjutaja. Pärast Michelangelo surma 1564. a. oli tal küll palju jäljendajaid, kuid põhilised barokkstiili arendajad olid arhidektid.
Inglismaal tekkis Grinling Gibbonsi koolkond.Tema nime seostatakse raskete ja keerukate nikerdudtega - lehestikud, viljad, linnud jne. Tehniliste oskuste osas oli ta ületamatu.
Geomeetriline puidulõike stiil.
Geomeetriline puidulõige kujutab endast spetsialsete nugadega puidu sisse dekoratiivsel eesmärgil lõigatud geomeetrilisi kujundeid. Seda kasutatakse tarbeesemete kaunistamiseks. Palju kasutatakse Norras traditsioonilise puutöö juures.
Rokokoo (1720 -1780).Rokokoo õitseng Euroopas oli 1720-1780. Puidulõike ornamentikas oli vänduvaid taimi, merekarpe, akantuse leht, linnud, lillekimbud, puuviljad, inglid.
Kaasaegne puidulõige. Tänapäeval tehnoloogia ja arvutite arenguga on puidulõiked teostatavad ka arvutiprogrammidega juhitavatel pinkidel. Tootmises suudavad CNC-puidupingid teha keerukaid kolmemõõtmelisi puidulõigetega detaile. Mõni seade on nii konstrueeritud, et suudab näiteks teha 10 keerukat rokokoo-stiilis tooli jalga korraga. Siiani on käsitsilõige ikka rohkem hinnatud olnud, sest masinlõikel ja käsitsilõikel on vahe sees olnud. Nüüd teevad osad tootjad sellist trikki, et CNC-pink freesib detaili välja ja peitliga tehakse käsitsilõike jäljed sisse.
Puidulõikes kasutatavad puuliigid.
Puidulõikes on kasutatud enamus puuliike. Eranditeks on võib-olla mõned vaigusemad okaspuud.
Tamm. Tammepuit on puidulõike jaoks üks eelistatumaid puiduliike. Ta on ilusa tekstuuriga. Et tamm on üsna tihe ja raske puit, on tänu sellele ka suhteliselt raske töödelda. Siiski heade kvaliteetsete peitlitega on väga hea töödelda ja tulemus on väga ilus.
Saar. Saarepuit on omadustelt tammega üsna sarnane. On tiheda ja raske puit, sirge ilusa süüga. Värvus on tamme kollaka-pruunika tooniga võrreldes hallikas-valkjas. Üldiselt on hea peitliga lõigata.
Kask. Kasepuit on üks paremaid ja lihtsamini kättesaadavaid puitusid puidulõike jaoks Eesti mõistes. Kasepuit on heleda värvusega. Lüli- ja maltspuidu vahet pole näha. On keskmise kõvadusega. Puulõikepeitlitega on hästi töödeldav. Kase tüvedel tekib ka tihti pahkasid, mida kasutatakse pigem treimisel. On veel olemas kase eri vorm maarja- ehk karjalakask, mis on ka väga huvitav puit. Ta on veidi soojema tooniga kui tavaline kask ja süü meenutab marmorit. Maarjakaske küll kasutatakse rohkem treimiseks ja vähem puidulõikes.
Pähkel. Pähkel on väärispuit ja väga ilusa pruunika tooniga. Tavaliselt on tüve alaosas juurte lähedal puit pahklik. Puidulõikeks väga sobiv ja ilus puuliik. Paljudel ajastutel on pähklist tehtud mööblile kaunistusi puidulõigete näol. Samuti tehti pähklist ilusaid skulptuure. Eestis küll ei kasva, aga tänapäeval ikkagi kättesaadav.
Mahagon. Mahagon on väga hinnaline puit. Seda puitu annavad mitmed liigid. Tänapäeval on muidugi kõikdel mahagoni liikidel piirangud peal ja kättesaadavus pole kõige parem. Värvus on tumepruunist tumepunaseni. Puidu tekstuur on sirge, peenikeste tähnidega. Peaaegu ei lõhene, liimida on parem kui teisi puitusid. Sellist tüüpi puitu on väga hea lõigata ja nikerdada.
Õunapuu. Õunapuupuit, nagu ka teised viljapuud, on üsna kõva ja tihe. Lülipuit on punakas-pruunikas, maltspuit kollakas-roosakas. Aastarõngad ja säsikiired on vähemärgatavad. On hästi töödeldav ja peitliga lõigatav. Õunapuud on ka hea treida, sellepärast kasutatakse ka palju treitöödel.
Pirn. Pirnipuu puit roosakat-pruunikat või punakas-pruunikat värvi. Pirnipuul on ühtlase tiheda peene süüga puit. Sellepärast on ka teda hea lõigata. Tänu ühtlasele süüle saab teda peitliga igas suunas lõigata, mida teised puuliigid ei võimalda. Tänu ühtlasele süüle on teda kasutatud isegi peitsides musts eebenipuu jäljendamiseks. Pirnipuu puit ongi minu hinnangul üks parimaid, kui mitte kõige parem puit puidulõikeks või nikerdamiseks. On ju ka Amandus Adamson oma loomingus kasutanud mitmete skulptuuride loomiseks pirnipuu puitu. Tema pirnipuust skulptuure näeb KUMU-s. Peale selle on ju palju varajasest originaal-juugendmööblist valmistatud pirnipuust. See oligi just tingitud sellest, et keerukate väänlevate taimornamentidega mööbel nõudis lõigete jaoks sellist puitu, mis võimaldaks välja lõigata keerulisi ornamente.
Puidulõike peitlitest.
Kirchen. On Saksa tootja. Toodetavate puidulõikepeitlite valik on hästi lai, kuid minu kogemus näitab, et terade kvaliteet on erinev. Need peitlid, mida mina kasutanud olen (jah, need on küll olnud treipeitlid, aga ikkagi), on halb teritada olnud ja tera ei hoia kaua teravust ka. Sellepärast pole neid endale ka muretsenud. Eesti edasimüüjaks oli kunagi AS NAVA. Nüüd siis arvatavasti STOKKER. Hinna poolest keskmine.
Stubai. On Austria firma. Hind üsna kõrge, kuid igati õigustatud. Puidulõikepeitlite valik väga lai ja kõrge kvaliteediga teras. Hea teritada ja väga hea lõigata. Saadaval ka poleerimata ja käepidemeteta variandid, mis veidi soodsamad.
Pfeil. Śveitsi firma. Väga head peitlid. Lai valik, hea teras, hind on mõõdukas. Eestis ka saadaval puidutera.ee e-poes.
Ashley Iles. Inglismaa tootja. Mõned terad tunduvad pehmed, aga ikkagi head. Hind normaalne. Erinevate terade valik suhteliselt lai. Eestis edasimüüjat ei tea.
Robert Sorby. Inglismaa firma. Terad on üldiselt head, aga liiga paksud. Erinevate peitlite valik väga väike. Hind on mõõdukas. Eestis edasimüüjaid ei tea.
Auriou. Prantsuse tootja. Hinnalt kallis, aga hea. Erinevate kujudega terade valik lai, terase kvaliteet hea. Eestis kättesaadavust ja edasimüüjat ei tea, aga tänapäeva e-kaubanduse maailmas on kindlasti võimalik väljaspool Eestit lihtsa vaevaga tellida.
Henry Taylor. Inglismaa tootja, tuntud „tammetõru“ märgiga peitlid. Üsna täiuslik lai terade valik. Kvaliteet on erinev, osad terad on väga head. Hind mõõdukas.
Tähtsamaid ja huvitavamaid puidulõikajaid.
Grinling Gibbons. Oli Hollandist pärit maailmakuulus ja arvatavasti ka kõigi aegade tuntuim ning andekaim (võiks öelda puidulõikegeenius) puidulõikaja ja ka skulptor. Grinling Gibbons sündis 1648 Hollandis ja lahkus 1660-ndatel Inglismaale, kus töötas Londonis. Londonis tegi ta palju puidulõikeid Windsori lossi, St.Pauli katedraali ja teistesse Londoni kirikutesse. Tegi tellimustöid ka kuningatele, valmistades neile portreesid-bareljeefe. Kuna Inglismaal tehti puidulõikeid põhiliselt tammest, siis Grinling Gibbons katsetas ka teisi lehtpuid nagu näiteks pukspuud.
Fotoeelsel ajastul elanuna on temast säilinud ainult mõned õlimaalid. Siin üks nendest, mis annab aimu milline maailmakuulus puiduulõikaja välja nägi.
Grinling Gibbons suri 1721 Londonis.
Siin mõned stiilinäited Grinling Gibbonsi töödest:
Livio De Marchi. On kaasaegne kunstnik-skulptor tuntud ka kui Veneetsia puusepp. Lõpetas Veneetsia Kunstiinstituudi skulptorina. Skulptorina töötades sai ta lemmikmaterjaliks puit ja edaspidi keskenduski ta ainult puidule.
On puidust loonud väga palju erilist. Siin mõned näited:
Alexander Grabovetskiy. On 1976 aastal Venemaal sündinud andekas puidulõikaja. Huvitava elulooga mees. Oma usu ja Nõukogude armeest eemale hoidmise eest pani Nõukogude võim ta vangi. Kaks aastat hiljem sai amnestiat NSVL-i poolt vangistatud usuvangide rahvusvahelise amnestiakampaaniaga. Vanglas olles alustas mööbli ja köögikomplektide valmistamisega. 21-aastaselt vanglast vabanedes polnud tööd ja peale seda immigreerus Grabovetskiy poliitpagulasena koos naise ja 10-kuuse pojaga USA-sse. USA-s tegutses väikse mööblifirmana, kus töötasid ka põgenikud NSVL-st.
Nüüdseks on Alexander Grabovetskiyl USA-s oma puidulõike kool.
Grabovetskiy teeb ainult käsitsi puidulõiget. Ei kasuta masinaid. Kasutab oma puidulõigetes vanaaegseid meetodeid, ka eelpool mainitud Grinling Gibbonsi stiili.
2012-ndal aastal tunnistati Alexander Grabovetskiy aasta Rahvusvaheliseks Puidulõikajaks. Siin pildid auhinnatud töödest.
Dimitrios Klitsas on 1948 aastal Kreekas sündinud skulptor ja puidulõikaja. Õppis algul Kreekas klassikalist disaini ja puidulõike tehnikaid. Hiljem kolis Ateenasse, kus töötas viis aastat ühe Kreeka tuntuima puidulõikaja juures. Pärast avas Ateenas oma esimese töökoja, kus töötas samuti viis aastat. Peale seda 1974-ndal aastal emigreerus USA-sse. USA-s on tal oma puidulõiketöökoda, kus teeb tellimustöid. Dimitrios Klitsasel on oma puidulõike kool, kus ta teeb koolitusi ja õpetab välja puidulõikajaid. See aitab säilitada klassikalist ja traditsioonilist puidulõiget järgmistele põlvkondadele.
Dimitrios Klitsas on oma meisterlike töödega võitnud ka mitmeid auhindu.
Siin üks pirnipuust lõigatud juugendornamentikaga peeglikapp ja kandik. Kandik on tehtud tuntud juugenddisaineri Hector Guimardi stiilis.
Dimitrios Klitsas on teinud koostööd ka maailma kõige kuulsama klaverifirmaga – „Steinway and Son“, kellele ta on teinud antiiksete Steinway klaverite koopiaid.
Pildil 1902 aasta Steinway klaveri reprduktsioon, millele puidulõigete tegemine võttis Dimitrios Klitsasel aega umbes 1,5 aastat.
Chris Pye elab USA-s. Alustas puidulõikega 1975 aastal tuntud meistri Gino Masero käe all. Chris Pye on puidulõiget teinud erinevates stiilides alates traditsioonilisest kuni modernseni. Põhiliselt teinud tellimustöid.
Ta on välja andnud ka mitmeid raamatuid ja DVD-sid. On ka hea õpetaja, kes on koolitanud paljusid puidulõikajaid. Samuti on Chris Pye puulõikepeitlite innovaator ja on välja mõelnud erilise kujuga puulõikepeitleid, mida on lasknud valmistada sellistel firmadel nagu Auriou ja Ashley Iles.
Mõned pildid Chris Pye loomingust:
David Esterly (1944 -2019) oli USA skulptor ja puidulõikaja. Ta oli suur Grinling Gibbonsi austaja ja tegi ka puidulõikeid tema stiilis. Kirjutas ka Grinling Gibbonsist kaks raamatut. Tema puidulõiked on väga filigraansed ja peened tööd.
Tom Eckert on USA-s elav skulptor, kes kasutab erinevaid puidulõiketehnikaid, et saavutada realistlikku tulemust oma skulptuuridele. Kui vaadata pilte tema tehtud töödega, siis see tundub puidust tehtud asjade tõeliselt kõrgem pilotaaź. Tundub uskumatu, et need on puidust välja lõigatud. Muidugi kasutab Tom Eckert selle saavutamiseks ka mitmeid värvimistehnikaid ja segatehnikaid.
Veel üks huvitav kunstnik-skulptor, kes on puidust teinud hüperrealistlikke puiduskulptuure, mis panevad õhku ahmima, on Fraser Smith. Allpool veel mõned näited tema väga osavast kätetööst. Jah, te näete õigesti - kõik on puidust välja nikerdatud.
Mõned näited veel kunstnik-skulptor hüperrealistliku puidulõikaja Randal Rosenthali töödest.
Nairi Safaryan.
On Armeenia kunstnik-skulptor, kes on loonud imelisi puidulõikeid-nikerdusi. Piltidel olevad teosed on nikerdatud pukspuust.
Sündinud 1958. Aastal Armeenias. Pere kolis Jerevani, kus ta alguses õppis inseneriks ja töötas insenerina. Hiljem kasutas oma insenerioskusi ja teadmisi tugevusõpetusest ära skulptoritöös peenete puitnikerduste loomisel.
Tänapäeval on Nairi Safaryan maailmakuulus kunstnik ja tema töid võib leida paljudest galeriidest, muuseumidest ja erakogudest üle kogu maailma.
