Thomas Chippendale

Chippendale on ka tänapäeval üks tuntumaid nimesid mööblidisainis. Kindlasti kõige tuntum inglise mööblidisainer, kes tegi revolutsiooni mööbli ajaloos. Tema panus mööblidisaini on täna sama hinnatud kui kolm sajandit tagasi ja paljud inimesed otsivad Chippendale stiilis mööblit oma antiigikollektsiooni.

Thomas Chippendale sündis 5. Juunil 1718 aastal Otleys Yorkshires. Tema isa oli mööblitisler ja vanaisa puusepp. Esimesed sammud tegi ja esimesed teadmised mööblist ja mööbli valmistamisest sai oma isa John Chippendale`i (1690-1768) juures. Peale isa oli oli alguses üheks tema põhiliseks õpetajaks Richard Wood (1707-1772). Praktikandina töötas ta Farnley Hallis Otley lähedal. 1749 kolis Londonisse ja abiellus Catherine Redshaw´ga. Samal aastal sündis poeg, kes sai nimeks samuti Thomas. Kui Chippendale partnertks sai 1753-ndal aastal James Rennie, kolis ta St Martin`s Lane`i, kuhu ta jäi kuni surmani 13. Novembril 1779

18. saj. 50-ndatel tegi Chippendale oma esimese olulise töö. See oli Richard Boyle´le, kelle vastutada oli Burlington House`i (1747 London) kujundus. Samuti Northumberland House (London), koostöös Mathias Darly`ga. Samal ajal õppis Chippendale joonestamist mõnda aega York`is ja arvatavasti ka San Martini Akadeemias Londonis koos Darly`ga, kellega ta tegi tihedalt koostööd. 1754 avaldas Chippendale oma kuulsa ja tuntud põhiteose „Gentelmen & Cabinet-maker`s Director“. See sisaldas mööblijooniseid-näidiseid ja kirjeldusi enamuse Chippendale loodud mööbli kohta ja oli mõeldud ka klientidele kaubakataloogina. See oli esimene täielik kollektsioon selle ajastu mööblist.

Stiilinäide selleaegsetest joonistest, raamatust „ Gentelman & Cabinet-maker`s Director“

Chippendale stiili võib jagada nelja klassifikatsiooni: rohkem inglise mõjutusega mööblis olid kasutusel lõvide, maskide, munade motiivid. Üks osa, mis oli laenatud prantsuse Louis XV rokokoo mööblist, sisaldas palju kõverjooni ja kaunistusi. Samuti oli tal mõjutusi Hiina stiililt, mille tunnuseks olid pagoodid, bambusmotiivid, „küünis-pall“-jalad, hiina stiilis lakk ja viimistlus. Ja lõpuks oli tal mõjutusi Gooti stiililt.

Hiina Chippendale.

Chippendale oli kõige rohkem tuntud oma kirjutuslaudade ja sekretäride poolest. Ta oli esimene, kes disainis „Pembroke`i laua“, mis oli fikseeritud keskosaga, millel olid hingedega allalastavad lauaplaadi külgosad ja keskel sahtel.

Chippendale lemmikpuiduks, mida ta kasutas, oli mahagon ja enamasti täispuiduna, mitte spooniga kaetult. Selle valiku tingis muidugi ka see, et tema mööblis oli palju nikerdusi, puidulõikeid. Mahagoni ilu tõi välja poleeritud pindade sära.

Chippendale stiili on väga palju kopeeritud. Tihti on selle tõttu raske määratleda Chippendale`ks nimetatud mööbli ehtsust. Üks parimaid viise ehtsuse kontrollimiseks on uurida mööbli nikerdusi ja puidulõikeid. Kui need on ühtlased ja sümmeetrilised, siis on peaaegu kindel, et tegu pole ehtsa mööbliga. Teine mõõdupuu on küsitud hind, sest enamus Chippen-dale mööblit pärineb 18. sajandist ja maksaksid kindlasti üle mitmetuhande naela. Kui küsitakse märksa vähem, tuleks olla ettevaatlik.

Tänu sellele saadi tellimusi ning raamatul oli mitu kordustrükki. Kohe 1755-ndal aastal ilmus teine trükk ning 1762 ilmus kolmas täiendatud trükk, mis sisaldas neoklassitsistlikku stiili. Kordustrükke tehakse tänapäevani ja raamat on ka tänapäeval saadaval. Oluline on mainida ka Robert Adamit, kes aitas tal arendada oma stiili järk-järgult algsest rokokoost rahuliku neoklassitsismini.

Aeg-ajalt oli Chippendale silmitsi tõsiste raskustega: 1755 aastal hävis tema mööblivabrik tulekahjus, 1766 suri tema äripartner James Rannie . See kõik tekitas talle finants-probleeme. Uus maine tõus oli seotud sellise mehega nagu Thomas Haig, kes juhtis töökoda peale peale Chippendale`i partneri surma ja oli tehase juht kuni pensionile minekuni 1796 aastanl. Koos Haig`iga oli Thomas Chippendale poeg (1749-1822) vastutav tootmise eest ja kuigi firma pankrotistus 1804, suutis ta taastada perefirma ja saavutada märkimisväärse kvaliteedi taseme, mis oli Chippendale signeeringu vääriline vaatamata sellele, et tuli kohaneda selle ajastu mööblimaitsega. Thomas Chippendale müüs mitte ainult silmapaistvat mööblit, vaid ka kõike, mida võis mööbli juurde pakkuda nagu näiteks vaibad, sisustus, kaminad, ahjud, tapeet jne.

Kolmas etapp Chippendale tööde arengus on ehk kõige vähem tuntud, kuid kindlasti üks eredamaid. See algas 1765-ndal aastal kui Adam Smith tutvustas teda neoklasstsismiga. Sel ajal valmistas Chippendale sisustusi uhketele majadele. Sealhulgas valmistas ta sisustuse Adam Smithi enda tellimusel Nostell`i kloostrile ja Harewood House`le.

Dokumentide kadumine ja Chippendale`i komme oma töid alati mitte signeerida raskendas tema tööde ehtsuse kindlakstegemist. Chippendale isa ütleb eelpool nimetatud kataloogi proloogis, et tema tööde käekiri oli muutunud. See oli tõsi, sest ta tegi koostööd selliste meistritega nagu Matthias Lock ja H. Copland.

Kahtlemata on Chippendale jätnud jälje oma mööbliga, mis näitas tähelepanuväärset stilistilist arengut. Tema töödes oli mõjutusi Inglise, Prantsuse ja Hiina mööblidisainist. Chippendale mööbel oli nii oluline, et see domineeris Inglise mööbliturul 1745-1770 ja selle mõju oli väga tugev kuni 18.saj. lõpuni.

Huvitav fakt on see, et Thomas Chippendale on esimene mitte-monarh, kellel on omanimeline mööblistiil. Pole paha Yorkshire puusepa kohta!