Väärispuit

 

Siin artiklis huvitavat väärispuude kohta.  Osa valitud liike on juba ajalooliselt olnud tähtsad mööblitegijatele, teine osa on lihtsalt huvitavad ja eripärased puidud. On huvitavaid fakte puitude kasutamise, ajaloolise tausta, ohustatud liikide, vähem omaduste ja tehniliste andmete kohta. Et tekstis on mitmel pool juttu CITES`ist  ja Janka kõvadustestist, siis kõigepealt-mida tähendab lühend CITES  ja mis on Janka kõvadustest.

CITES (the Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) ehk Ohustatud Liikidega Kauplemise Konventsioon loodi 1973 aastal ÜRO juurde, et reguleerida ohustatud liikidega kauplemist rahvusvahelisel turul.  CITES`i  liigikaitse reeglistikul  on eri tasemed - kolmeastmeline lisa. Iga kahe aasta järel vaadatakse ohustatud liikide nimekirjad üle ja vastavalt vajadusele täiendatakse.

Lisa I. Siia kuuluvad tõsises väljasuremisohus olevad liigid. Nende eksport-import ja müük on igasugusel kujul keelatud. Ei tohi ka riigi piire ületada  ohustatud liigi puidust valmistatud  tootega, sama kehtib seemnete kohta.

Lisa II.  Siin on liigid, mis on looduses ohustatud, kuid pole otseses väljasuremisohus. II- lisa liikidel pole nii suuri piiranguid kui lisa I-s. Siia lisasse kuuluvaid liike võib eksportida ekspordisertifikaadi olemasolul, mis näitab, et puit on raiutud seaduslikult ja ei ohusta liigi ellujäämist. Samuti peab olema puidu importijal CITES`i sertifikaat.

Lisa III. Sisaldab liike, mis teatud riikides oma kasvualadel on muutunud ohustatuks.  Vastavad riigid on taotlenud vabatahtlikult neid liike CITES`i nimestikku, et kaitsta ja teostada paremini kontrolli ekspordi üle. Importijal peab olema samuti CITES`i sertifikaat. Kuna lisa – III kehtib konkreetse ala kohta, siis on seal ka vähem piiranguid kui Iisa-I ja lisa- II.

Tuleks tähele panna,et CITES`i lisadesse kuulumine tähendab müügi piiranguid nii palgi, saematerjali kui spooni kujul.  On mõned liigid, mille piirangud on veel suuremad ja hõlmavad valmistooteid või tooteid, mis sisaldavad kaitstavat puuliiki.  Üks levinumaid juhtumeid on Brasiilia roosipuust (palisandrist) valmistatud kitarrid. Selliseid kitarre ei tohi ilma loata üle riigipiiri viia. Kui te näiteks ise usute, et teie  puidust toode on valmistatud (või selleks vajalik puit maha raiutud) enne CITES`i nimekirja lisamist, ei saa te ikkagi oma tootega reisida või puitu eksportida kui teil puuduvad kirjalikud dokumendid, et vastav puit saadi enne CITES`is noteerimise kuupäeva.

JANKA kõvadustest mõõdab puidu vastupanu muljumisele ja kulumisele. Test mõõdab, millist jõudu on vaja rakendada 11,28mm läbimõõduga teraskuuli poole diameetri jagu puidu sisse pressimisel. Palju kasutatakse Janka  testi kõvadushinnangut põrandates  kasutatavate puiduliikide puhul.

 

Mahagon. Mahagoni puitu saadaksa Swietenia perekonna liikidelt, mille looduslik leviala asub Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nende puude puit on ülipopulaarne ja on eksporditud üle  maailma juba sajandeid.  Mahagoni hinnatakse heade töötlemisomaduste, hea vastupidavuse ja ilusa värvi pärast. Värskel mahagonipuidul on kergelt roosakas-pruun toon, aja jooksul muutub sügav punakas –pruuniks.

Mahagoni kasutatakse ka mööbli, puitpaneelide, põrandakatete ja peentisleritööde tegemisel. Tänu sellisele  populaarsusele on mahagoni puitu  üleraiutud. Tegelikult on kõikidel mahagoni liikidel  CITES-i kaubanduspiirangud peal. See on toonud kaasa selle, et mitmed mahagoni asendusliigid on muutunud järjest populaarsemaks ja kannavad isegi mahagoni nime.  Ainsad  „tõelised“ mahagonid turul on eht-mahagonipuu  ehk kuuba mahagonipuu (Swietenia mahogani) ja honduurase või suurelehine mahagonipuu (Swietenia macrophylla). On ka kolmas ehtsa mahagoni liik – mehhiko mahagon (Swietenia humilis). Kuna see on väiksemat tüüpi puu ja vähem levinud ja vähem kasutatud, siis tuntakse teda vähem, kuigi Swietenia perekonna liikide puit on kõik heade omadustega ja sarnased. Samas  ka mõnel pool mahagoniks peetud sarnaste omadustega aafrika mahagon (khaya)  ja filipiini mahagon (meranti)  ei kuulu tegelikult Swietenia perekonna liikide hulka.

Eht-mahagonipuu e. kuuba mahagon (Swietenia mahogani). on sirge, peene, ühtlase süüga ja suhteliselt oksavaba. Tema punakaspruun värvus tumeneb aja jooksul ja poleerituna jääb ilus, suursugune sügavpunane värvus. Eht- mahagonipuu puit on  suhteliselt pehme (Janka kõvaduastesti järgi 4129N), mistõttu on ka töötlemine kerge, samas võib mõlke ja kriimustusi tekkida. Kõik need omadused teevad temast ideaalse saematerjali igasuguse  puutöö jaoks. Mahagoni puit on ka hästi liimitav ja peitsitav ja muutub veelgi ilusamaks viimistluse all. Tegelikult läikiv  poleerviimistlus  murrab valgust nii, et sõltuvalt vaatenurgast muudab puidu  tooni. Mahagoni puidu ilu  ja laiad lauad, mida mahagonipuu tüvest saadi, tegid selle  puidu atraktiivseks mööblitegijatele.

Enamus  kvaliteetset mööblit, mida  valmistati Ameerika kolooniates 18. sajandil tehti mahagonist, sel ajal kui see puit esmalt  Ameerika mööblimeistritele kättesaadavaks sai.  Mahagon on tänapäevalgi peentisleritöös ja luksusliku mööbli valmistamisel laialt kasutusel, kuigi eht- mahagonipuu haruldasemaks jäämisega ning  honduurase-  ja brasiilia mahagonipuu üleraiega on mingil määral nende kasutamine vähenenud.

Mahagoni puit on vastupidav ja ei mädane nii lihtsalt. Sel põhjusel kasutavad seda paadiehitajad. Mahagoni võib leida  igasugustes veesõidukites nii laevaehituses, kaasaegsetes kaatrites-jahtides ja puidust süstades. Mahagon on ka hea kõlapuu, mida tihti kasutatakse  muusikariistade  kõlalaudade valmistamisel. Kuulsatel Gibsoni kitarridel kasutati mahagoni puitu. Näiteks kasutati mahagoni  trummide valmistamisel soojema ja kumedama kõla tõttu. Teatavasti kasutas ka ansambel „The Beatles“  mahagonitrumme.

Ajalooliselt on mahagonipuit  kõige tuntum ja austusväärsem mööblipuit maailmas. Eht-mahagonipuud (Swietenia mahogani) on sajandeid  laialdaselt kasutatud mööbli  valmistamisel nii Euroopas kui Ameerikas, kuni  jõuti üleekspluateerimise  tõttu punkti, kus looduslikud varud said praktiliselt ammandatud. Üks ligi 100 aasta  tagune tsitaat Kuuba puuliikide kohta:

„Mahagonipuitu kasutati koduses majapidamises nii vabalt, et põhja poolt tulnud inimesele , kes teadis mahagoni ainult kalli  ja peenelt viimistletud materjalina, tundus see tõelise pühaduseteotusena. Tüvesid, mille läbimõõt  oli alla 30cm kasutati katelde ja vedurite kütmiseks,  raudteeliipriteks, aiapostideks  ja paljuks muuks. Pole kaugel päev, kus see väärtuslik puit on otsas.“

Aastal 1946 keelas Kuuba suure nõudluse ja üleraie  tõttu kogu puiduekspordi, samuti keelati eksport teistes Kariibi mere  riikides.  Tänapäeval on  „ehtsa mahagoni“ mõiste veidi segasem. Seda kasutatakse  eht-mahagonipuu (Swietenia mahogani) kõige lähedasema asendusliigi – honduurase mahagoni (Swietenia macrophylla)  kohta, kuigi sajandeid kutsuti Kuuba puitu lihtsalt „mahagoniks“.

Üldiselt on väärispuitude nimetustega suur segadus,  nii mahagoni, palisandri kui eenenipuu  ja ka teistega.  Kindlasti oleks alati mõislik vaadata ladinakeelse t teaduslikku nime , seiie järgi saab alati teada,  mis liigia tegu.

Honduurase mahagon e. Suurelehine  mahagon (Swietenia macrophylla). Tänapäeval jälgitakse  hoolikalt rahvusvaelisel turul kaubeldava mahagoni ja muu väärispuidu  seaduslikku päritolu ja et ei toimuks üleraiet. Oma kõrge kvaliteedi, ilu ja vastupidavuse  tõttu on honduurase mahagonist valmistatud  nii luksusmööblit, paate, muusikariistu  kui ka muid  tooteid. Üks  kuupmeeter honduurase  mahagoni puitu maksab rahvusvahelisel turul  1300 USD, ühest langetatud puust saab valmistada üle 100 000 USD väärtuses kõrgekvaliteedilist luksusmööblit. 2000-ndal aastal eksportis Ladina  Ameerika ümbes 120 000 kuupmeetrit honduurase mahagoni. Honduurase(suurelehise)  mahagonipuu peamised kasvukohad on Kesk- Ameerika ja Lõuna-Ameerika Amazonase vesikond. Ta võib kasvada kuni 70m kõrguseks, keskmine kõrgus umbes 30-40m, tüve läbimõõt alt 3,5m.

 Ladina-Ameerikas on honduurase  mahagon laias kasutuses  tõelise tarbepuiduna  ja tänapäeval kasvatatakse teda ka istandustes. See laialdane tarbimine viis selleni, et 2003-ndaks aastaks kanti honduurase mahagon CITES-i teise  lisasse. See piirab eksporti sertifitseerimata  allikatest. Asendusliikidena kasutatakse mõnikord aafrika mahagoni (khayat) või sapelit.Honduurase mahagoni  ilu, hea töödeldavus ja stabiilsus on muutnud ta väga populaarseks.

Palisander.  Palisandriks nimetatakse väärispuitusid, mida saadakse Dalbergia (roosipuu) perekonna puuliikidelt. Siia kuuluvad sellised puud nagu brasiilia roosipuu (Dalbergia nigra), madagaskari roosipuu (Dalbergia  maritima) , laialehine dalbergia (Dalbergia latifola), kuningdalbergia, (Dalbergia caerensis) cocobolo dalbergia(Dalbergia retusa) ja veel umbes kümmekond liiki.

Kõige tuntum neist on brasiilia roosipuu (Dalbergia nigra).  Brasiilia roosipuul on väga kõva, raske ja ilus puit, mis on vastupidav mädanemisele  ja putukakahjustustele.  Värvus varieerub telliskivipunasest eri tumedusega pruuni ja peaaegu mustani välja.  Tumedamad  ja mustad toonid on puidus triipudena.  Brasiilia roosipuu puidul on magus  roosiõie lõhn.  Samuti on ta hea kõlapuu. Need omadused on teinud brasiilia roosipuu juba sajandeid pillimeistrite vaieldamatuks lemmikuks.

Suure populaarsuse ja nõudluse tõttu viimastel aastakümnetel on see puuliik jäänud haruldaseks ja sattunud väljasuremisohtu. Sel põhjusel lisati ta 1992.aastal CITES`i  kõige rangemate  piirangutega esimesse lisasse.  See tähendab, et igasugune  müük ja eksport-import on keelatud, samuti ei või riigi piire ületada mööbel, muusikariistad  või muud valmistooted, mis sisaldavad brasiilia roosipuu puitu.

Eebenipuu. Inimeste ettekujutuses on eebenipuu süsimusta värvi  puit. Mäletame kõik lapsepõlvest tsitaati vendade Grimmide muinasjutust „Lumivalgake ja seitse pöialpoissi.“: „Ta nahk oli valge kui lumi, huuled punased kui veri ja juuksed mustad nagu eebenipuu.“ 

 

 

 

 

 

 

Tänapäeval loetakse eebenipuiduks Diospyrose perekonna (eesti keeles on ka kasutusele võetud sõna diaspüürid) liikidelt saadud puitu. Nende liikide värvused on erinevad – must, tumepruunid, hallikad, rohekad, punakad ka triibulised. Diospyrose  perekonda kuuluvad liigid  kasvavad peamiselt troopilistes piirkondades  Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.  Nende puude kasv on väga aeglane, üleraie tõttu ei jõua nad ka suureks kasvada ja jämedaid tüvesid on raske leida. Juba ajalooliselt  populaarsus ja suur nõudlus eebenipuidu järele  on toonud kaasa tugeva üleraie, mille tagajärjel on enamus eebenipuitu andvad puuliigid kantud kaitse eesmärgil CITES`i lisadesse.

  

Vasakult  – aafrika eebenipuu (Dalbergia melanoxylon), mustvalge eebenipuu (Diospyros malabarica), makassari eebenipuu (Diospyros celebica).

Vasakult  –  tseiloni eebenipuu (Diospyros ebenum), valge eebenipuu (Diospyros virginiana), gaboni eebenipuu (Diospyros crassiflora).

Tegelikult on algselt peetud eebenipuuks aafrika eebenipuud (Dalbergia melanoxylo), inglise keeles – african blackwood. Klassifikatsiooni järgi kuulub aafrika eebenipuu roosipuu (Dalbergia) perekonda, sellepärst on ta ka stabiilsem ja vastupidavam kui teised eebenipuud (diaspüürid). Aafrika eebenipuud peetakse üheks kõige tihedamaks,  raskemaks ja kõvemaks (Janka kõvadustest 16320N) puiduks maailmas. Aafrika eebenipuud  imporditi ja kasutati muistses Egiptuses juba tuhandeid aastaid tagasi. Eebeni nimetus on  pärit ka vanast Egiptusest.  

Kõik eebenipuitu andvad diospyrose perekonna liigid on tihedad, rasked ja kõvad puidud (Janka kõvadustest 10700N - 14140N). Diospüürid on väga vastupidavad mädanemisele, kuid kuivamisel kahanevad kõvasti. Eebenipuud on raske töödelda, ta on üldteatud tööriistade nüritaja. Kõrge loomulik õlisisaldus muudab selle puidu raskesti liimitavaks, kuid lihvimisele ja viimistlusele allub väga hästi ja on  hästi poleeritav.

Vasakul antiikne intarsiaga kujundatud  lauaplaat. Intarsias kasutatud eebenipuu kõrval roosipuud, elevandiluud ja pärlikarpi. Paremal käsihöövlid,mille detailides on kasutatud mustvalget eebenipuud (Diospyros malabarica).

Eebenipuust valmistatakse  klaverite ja harmooniumite klahve ja teisi muusaikainstrumentide detaile, malenuppude komplekte, nugade  käepidemeid, väiksemaid treidetaile. Mööbli juures kasutatakse  põhiliselt intarsia tegemisel aga  tehakse  ka spooni, mida saab luksusmööbli juures kasutada.

Tiikpuu (Tectona grandis). Vahel kutsutakse ka birma tiikpuuks. Birma tiikpuu on ehtne tiikpuu, tihti püütakse  tiikpuu nime all müüa ka teisi puiduliike. Seda nimetust kasutatakse selleks, et eristada looduslikult kasvavaid puid tänapäeval laialdaselt istandustes kasvatatavatest puudest. Tiikpuu puitu on juba sajandeid laialdaselt kasutatud Indias ja mujal tema looduslikul levialal.

 Tiikpuu teeb eriliseks tema harukordne vastupanuvõime  putukatele, lagunemisele ja mädanemisele, lisaks suurepärane stabiilsus, head tugevusomadused ja lihtne  töödeldavus. Välitingimustes suure vastupanuvõime saladus seisneb suures õlisisalduses, kuid imekombel ei sega see puidu liimimist ja viimistlemist.  Kõik need omadused teevad temast tänapäeval ühe nõutuima välitingimustes kasutatava puidu maailmas. Nüüdseks on  Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas hulgaliselt tiikpuuistandusi, kust tuleb ka enamus turul olevast tiikpuu puidust. Arvatavasti tänu istandustele ei ole tiikpuu ohustatud liik ja teda ei ole lisatud CITES`i lisadesse.

Tiikpuu ise kasvab umbes 30-40m kõrguseks ja tüve läbimõõt alt võib olla 1-1,5m. Värskelt mahavõetud tiikpuul on naha lõhn. Kaalult on tiikpuu suhteliselt kerge. See omadus tuleb kasuks jahtide ehituses ja aiamööbli valmistamisel. Vaatamata sellele, et tiikpuud kasvatatakse palju

istandustes on tema hind ikkagi kõrge. Lisaks kõigele on tiikpuul omadus päikese käes pleekida.

Tiikpuud kasutataksegi põhiliselt jahtide ehituses, kus on veega tihedat kokkupuudet, jahi tekkide  valmistamiseks. Samuti aiamööbli tegemisel, oma suure vastupidavuse  tõttu  välitingimustele. Kasutatakse ka ehituses väliskonstruktsioonide puhul.

 

Pähklipuud (Juglans).  Pähklipuude perekonnas on 23 liiki.  Kasvavad Euraasia parasvöötmes ja Ameerikas. Pähklipuidud on oma ilusa süüga ja alates kreemjast kuni  šokolaadikarva  värvusega väga atraktiivsed puutöötegijatele. Köige tähtsamad on must pähklipuu (Juglans nigra)  ja euroopa pähkel (Juglans regia). Musta  pähklipuud kasutatakse  palju mööbli valmistamisel ja nikerdustööde tegemisel. USA-s on musta  pähklipuu puit puutööhuviliste  lemmik ja enimkasutatud puit.

Suhteliselt sirge ja ühtlase süü tõttu on pähklipuidu töötlemine kerge. Liimimine,  lihvimine ja viimistlemine on lihtne ja allub hästi auruga painutamisele. Pähklipuit ei pehki ega mädane nii lihtsalt, aga ei talu putukate  rünnakut. Pähklipuude kättesaadavus on tänapäeval  hea ja nad ei vaja otsest kaitset ja praegu piiranguid eiole.

Põhiline pähklipuidu kasutus ongi mööbel. Samas on relvategijad pähklipuitu kasutanud juba sajandeid, sealjuures vintpüssipärad esimeses maailmasõjas. Praegugi kasutavad  jahipüsside  ja pumppüsside  tootjad endiselt pähklipuitu.

 

Harilik guajakipuu e. Lignum Vitae(Guaiacum officinale).  Kutsutakse ka raudpuuks. Inglise keeles on kasutusel ladinakeelne  nimetus Lignum Vitae (elupuu). See nimetus tuli sellest, et kunagi  kasutati seda  puud meditsiinis. Gaujakipuu annab väga erilist puitu. Lisaks sellele, et teda loetakse maailma raskeimate (1260 kg/m3) ja kõveimate (Janka kõvadustest 19510 N) puitude hulka kuuluvaks, on guajakipuu puidul suur õli sisaldus. Samuti on ta hästi vastupidav maapinna ja niiskusega kokkupuutudes.  Isemäärivate omaduste tõttu kasutati seda puitu isegi omal ajal laeva sõukruvide laagrites ja teistes liikuvates osades.

Guajakipuu lülipuidu värvus võib  olla rohekaspruunist kuni mustani, mõnikord on isegi midagi punakat sees. Valguse ja vanusega värvus tumeneb.

Guajakipuu levialaks on Kesk- Ameerika ja Lõuna – Ameerika põhjaosas. Guajakipuu ise  on väike ja aeglase kasvuga puu, kasvab umbes 9m kõrguseks ja 50cm jämeduseks. Selle tõttu on ta osades kasvukohtades levila piires  juba väljasurnud, looduslikud varud on otsakorral ja vajab kaitset. Guajakipuu  kuulub CITES`i teise lisasse.

Lignum vitae(guajakipuu) puitu kasutatakse, nagu juba eespool öeldud, oma suure õlisislduse tõttu laagrite ja pukside valmistamisel, valmistatakse ka rihmarattaid, höövlipakkusid, puithaamreid, täringuid, mängukuule  ja treitooteid. 

Must tamm. Must tamm ei ole mingi konkreetne puuliik, vaid pigem termin tammepuidu kohta, mis on sadu või isegi tuhandeid aastaid lebanud kuskil soos või järvemudas. Mudas puudub tammepuidule hapniku juurdepääs, mistõttu peatub tavaline lagunemisprotsess. Samal ajal reageerivad rauasoolad ja muud  mineraalid järk -järgult puidus sisalduvate tanniinidega andes puidule algul tumepruuni, hiljem musta värvuse. Seda võiks nimetada fossiilistumise protsessiks. Raua sisaldus muudab puidu ka kõvemaks ja töötlemisel on vaja teravaid tööriistu. Kuivatatakse liiva sees, et vesi aeglasemalt eemalduks. Vanimad musta tamme tüved, mis on leitud, on üle 8000 aasta vanad

        

Näiteid musta tamme kasutamise  kohta.

 

Tuhandeid aastaid rabamudas lebanud  tammetüved.

 

Maarjakask e.  karjala kask (Betula pendula var.  Carelica). Maarjakask ei ole eraldi puuliik, vaid arukase pärilik vorm. Puuna on maarjakask suhteliselt väiksekasvuline ja lühiealine  (50-80 aastat). Looduslikult kasvab Soomes, Venemaal, Karjala aladel (nagu nimigi ütleb) ja mujal Läänemere ümbruses. Soomes kasvatatakse palju istandustes. Juba 10-15 aastat on ka Eestis loodud maarjakaseistandusi.

Maarjakase puitu hinnatakse tema mustrilise  ja salmilise puidustruktuuri pärast. Puit on kallis ja müüakse kilohinnaga. Põhjaregioonis ongi maarjakask ja must tamm ainukesed tõsiseltvõetavad puidud, mida troopiliste väärispuitudega võrrelda annab. Põhiliselt kasutatakse karjala kaske spoonina mööbli tegemisel. Kasutatakse ka treitöödeks, tehakse  nugade käepidemeid jm. nipsasjakesi. Tüvest tehakse spooni ja jämedamatest okstest väiksemaid nipsasjakesi.